Burgerid ja rämpstoit. Olen minagi kunagi käinud McDonald´sis või Hesburgeris burksi söömas, sest siis oli see huvitav ja Saaremaal meil ju ei olnud midagi seesugust. Nüüd viimase kuue aasta jooksul võin ühel käel kokku lugeda, mil sealt uksest on sisse astutud. Ja iga kord on olnud nälg ja mingi ähmane mälestus, et kunagi oli tore burgerit süüa. Ning iga jumala kord, olen pärast tundnud, kuidas energia kaob, raske on olla ja maitse ei olnud ka mitte midagi erilist. Seega kui vahel ikka burksi isu tuleb, siis tuleb ise teha. Ja uskuge mind, see on palju suuremat sõltuvust tekitav, kui kiirtoidu koha söök kunagi olnud on. Aasta algul, kui piimaprintsess veel minu kõhus elas, sai tihti peale pärast perekooli loengut toidupoest läbi mindud, et burgeri tegemiseks puudujääv kaasa haarata. Loeng algas lihtsalt sellisel ajal, et õhtusöögi sõime nii vara ja tagasi tulles oli kõht juba päris tühi.
4 burgerit, sellise keskpärase suurusega pihviga
360 grammi veisehakkliha
3 hapukurki, või umbes 16 viilu
Gouda juustu 8-16 viilu
3 Rooma salti lehte
punase sibula õhukesi rattaid
2 spl tomatipastat (Salvesti olen kasutanud)
4 spl majoneesi (Salvesti oma)
Fazeri Fresh Mitmeviljaleivake 280g (4 tk)
soola- pipart
1,5 tl sinepit
- pese salati lehed, kuivata, tükelda umbes kukli suurused lehed
- viiluta juust, hapukurk ja sibul
- sega kokku tomatipasta ja majonees, lisa veidi soola-pipart
- jaga hakkliha 4 võrdseks osaks ja lõika noaga ristipõiki veel läbi
- maitsesta soola- pipraga ja vormi nelinurksed pihvid
- saia alumised pooled pane röstima, samal ajal pane pihvid kuumale pannile
- küpseta pihve mõlemalt poolt 3 minutit, pane peale sinepit ja aja laiali
- saiapõhjad küpsed, siis hakka burgerit kokku panema
- sai, kaste, sibul, hapukurk, salatileht, juust
- kõige viimasena tõsta peale pihv ja pane selle peale veel juustu ning kastega määritud saia pealmine osa ka peale
Usun, et see ei võta üldsegi kauem aega kui kiirtoidu kohas oma burgerit oodata, aga maitsvam on igal juhul 1000% kindlasti.
Head isu!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar