Suitsukala purki ja võileivale

Suitsukala olen alati armastanud, eriti hea on muidugi otse soojast asjust, aga mõnikord on kogused nii suured, et tuleb säilitada ning saab mõnusalt ka hiljem tarbida. 
Retsept on seeriast Olivia õlidega tehtud põnevad katsetused. 

Musta oa pasteet

Tegin lasanje jaoks ube ning poole tegemise peal tuli idee, et prooviks musta oaga pasteeti teha. Ei mõelnud kaks korda, võtsin osa ube pannilt ja viskasin köögikombaini ning üli maitsev pasteet oligi valmis. 

Kalaburgerid

Ma pole kunagi nii head burgerit saanud. Mega mahlane ja super super mõnus kõhutäis!

Ükspäev lihtsalt tuli tahtmine burgerit teha, aga kuna veisehakkalihaga olen juba korduvalt teinud, siis oli vaja vaheldust. Kala, muidugi!

Soe suvikõrvitsa ja ricotta võileib

Kõige tihedamini juhtub, et haarad hammustamiseks midagi suvalist, kui pole läbi mõeldud vahepalasid. Üks võimalus on kasutada hooajalist otse aiast ja teha üks mõnus amps.

Broilerimaksapasteet

Võileibu meie majas tavaliselt ei sööda. See ka üks põhjus, miks enam leiba ise ei tee. Aga mõnikord tuleb jube pasteedi isu peale ja siis ei maksa poe pasteetidele lootma jääda, esiteks on need kuidagi maitsetud. Tõenäoliselt on minu maitsemeeles siinkohal süüdi vanaema, kes tihi pasteeti ise tegi ja see oli lihtsalt super maitsev. Teiseks, kui korralikult pasteeti peale panna, siis saab ainult paar võileiba. Seega pasteedi tegemine on tegelikult nii lihtne, et kuidagi ei tõuse käsi seda poest ostma. 

Burger veisehakklihaga

Burgerid ja rämpstoit. Olen minagi kunagi käinud McDonald´sis või Hesburgeris burksi söömas, sest siis oli see huvitav ja Saaremaal meil ju ei olnud midagi seesugust. Nüüd viimase kuue aasta jooksul võin ühel käel kokku lugeda, mil sealt uksest on sisse astutud. Ja iga kord on olnud nälg ja mingi ähmane mälestus, et kunagi oli tore burgerit süüa. Ning iga jumala kord, olen pärast tundnud, kuidas energia kaob, raske on olla ja maitse ei olnud ka mitte midagi erilist. Seega kui vahel ikka burksi isu tuleb, siis tuleb ise teha. Ja uskuge mind, see on palju suuremat sõltuvust tekitav, kui kiirtoidu koha söök kunagi olnud on. Aasta algul, kui piimaprintsess veel minu kõhus elas, sai tihti peale pärast perekooli loengut toidupoest läbi mindud, et burgeri tegemiseks puudujääv kaasa haarata. Loeng algas lihtsalt sellisel ajal, et õhtusöögi sõime nii vara ja tagasi tulles oli kõht juba päris tühi.