Lihtne panniroog

Olen olnud puhkusel blogist, aga kindlasti mitte köögist ja toidu pildistamisest, aga sellest lähemalt räägin veidi hiljem. Nüüd on aeg jälle sõrmi sirutada ja blogisse sukelduda. Tahan jagada ägedaid katsetusi, mis vahepeal tehtud ja uusi mõtteid toidu kohta.
Toidu teoreetilise osa üle mõtlemine on minu jaoks pea igapäevane tegevus. Usun siiralt, et toit vajab igaühe jaoks eraldi mõtisklemist. Mis ma sellega mõtlen? Vist seda, et ei ole olemas universaali, mis 100 % kõigile õige on, aga on olemas palju infot ning inimlik intuitsioon ja keha tunnetus, mis kokku saavad anda väga adekvaatse pildi. Lihtsalt proovi!
Kui sa tunned, et pole energiat, või meeleolu on hüplik või sada muud asja, siis esimene koht kuhu mina vaataks on toit, sest sellest tuleb otsene kütus inimesele ja kui kvaliteet või sobivus antud ajaperioodil ei ole õige, siis sellel on lihtsalt tagajärjed. Kõige toredam selle juures on aga see, et seda on nii lihtne muuta :)

Selle toidu pühendan kõigile neile, kes ütlevad, et üksi olles pole mõtet kokata. Ühel toredal pärastlõunal meisterdasin ainult endale mõnusa kosutava toidu :)

Toortatrast panniroog köögiviljade ja seentega

 Väga kiirelt valmiv õhtusöök, mis maitseb hästi ja ei sisalda isegi liha mitte.

Kana ja seentega täidetud paprikad

Kiirelt oli vaja õhtusöök lauale saada ja kui varem olin teinud paprikaid ubadega täidetuna, siis nüüd otsustasin proovida hoopis kana ja seene mõnusat kooslus. Olid paremad kui olin julgenud loota!

Täistera spagetid köögiviljade ja kikerhernestega

Eelnevalt tehtud avokaado kaste andis inspiratsiooni, et tuleks katsetada ka täistera pastaga. Söögitegemiseks rohkem põhjuseid vaja polegi.

Brokoli ja suvikõrvitsa püreesupp kaunviljadega

Proovisin kord sama suppi teha ka merevaiguga, aga millegipärast oli see merevaik ise selline liiga tarretise moodi, et enam väga ei isutanud. Väiksena oli mu üks lemmik toit nätse leiva peale merevaik ja tomat. Kui merevaik mind sel korral alt vedas, siis tahtsin proovida kaunviljadega ja ei pidanud pettuma. Püreesuppidega on muidugi nii, et paljas supp ise jääb natuke nüansivaeseks, küll aga saab seda kirkamaks muuta igasuguste lisanditega. 

Boršisupp

Nimetan küll boršisupiks, aga tegelikult ei keeda puljongit ja kõik käib hästi kiirelt ja lihtsalt. Nii et, kes veel enne millegi pärast ostis poest purgisuppi, siis enam pole mõtet. See on lihtsalt nii kerge ise teha ja absoluutselt kindlasti sada miljon korda maitsvam.

Olen peaaegu sama retsepti kasutanud nüüd nii hapukapsa kui värskekapsaga supi tegemisel ja mõlemat pidi on väga hea.

Mahlane kana krõbeda maisijahu kooriku all

Olen varasemalt teinud kanafileed kookospiimas ja leidnud, et  see teeb kana mõnusalt mahlaseks, siis arendasin seda mõtet natuke edasi, lisades maisijahu, mis teeb mõnusa krõmpsu kooriku mahlasele lihale. Võib vabalt teha nii õhtusöögina kui ka suupiste lauale. Super maitsvad on!

Kartuli ja nõgesekotletid

 Nõges on selle kevade teema olnud juba pikemalt. Alustades nõgeseteega kuni pestoni ja nüüd siis koos kartuliga kotletina. Lisaks panin neid kuivama, et jahvatada jahuks ning panna tulevikus mõne maitsva küpsetise sisse. Head asja ei saa liiga palju olla.
Hea lihtne toit ja väga kerge teha.

Ubadega täidetud paprikad ahjus

Olen ammu tahtnud teha täidetud paprikaid, aga et mulle idee tasandil millegipärast nad ei sobitu hakklihaga, nagu tihtipeale tehakse. Siis leidsin ühest oma lemmik kokaraamatust (Veg Everyday) ideaalse retsepti.

Köögivilja ja kitsejuustupirukas

Selle soolase pirukaga on nii, et soovisin teha sellist põhja pirukale, mis oleks koguaeg kodus olemas olevast ja muidugi maitseks hästi. Täidise osas on muidugi minu lemmik kitsejuust koos köögiviljadega vaieldamatult väga maitsev. Proovisin järgi juba ka kalaga versiooni feta juustuga, sest külaliste puhul ei saa alati kindel olla, et nad sinu kirge kitsejuustu suhtes jagavad. Õnnestus suurepäraselt! Niisiis mõnus roog nii endale õhtusöögiks või külalistele pakkumiseks. 

Paprika ja spinati pirukas lehttaignal

Alati peab olema valmis selleks, et on tarvis midagi kiirelt ja maitsvat kokku käkkida. Mõnikord on tarvis võtta kaasa või tuleb keegi külla või tekib niisama isu millegi järgi. Selleks puhuks tasub kapis ikka üht teist varuks hoida. Antud pirukas on lihtne näide selle tegutsemisviisi kohta. 

Kartuli-lillkapsapüree supp

Ma olen ikkagi maal kasvanud. Kartulipõllud, mida lapsepõlves rohisime olid liiga üüratud, et silm teisele poole oleks ulatunud. Nii on isekasvatatud kartul oma maitsega südame(või siis keele) külge kasvanud. Poes olev kartul on kuidagi hingetu ja ei maitse pooltki nii hästi, kui tänasel päeval vanaema kasvatatud kartulid. Sain just uue kotikese kartulitega ning otsustasin, et prooviks seekord suppi teha. Täiesti üllataval kombel tuli kuidagi üli maitsev. 

Kana ja brokoli ahjuvorm

 Kusagilt olen selle retsepti omale kirja pannud, aga muutsin üht koma teist ja minu meelest oli nii lihtsalt super hea. 

Soe kanafilee salat

Ühest küljest tundub, et iga salat on sarnane teisega, teisest küljest on nad kõik omanäolised. Iga ühes on mingi maitse erinevus, mis just sellisena kõige parem on. Niisiis üks soojem salat, mis teeb kõhutäis. 

Seasisefilee ahju köögiviljadega

Ei tea, kas mulle tundub ainult nii aga viimasel ajal on retseptid liiga lihtsaks läinud. Samas maitse koha pealt jällegi liiga heaks. See on üks selline suurepärane toit; lihtne teha, maitseb suurepäraselt ja idee kohaselt võiks sobida ka pidulauale. 

Kana kiirelt köögiviljadega

Selle toiduga on nii, et mina ei nimetaks seda isegi retseptiks mitte. Sest siin ei ole mitte midagi vaja teha, aga kuna kooslus tuli välja nii geniaalselt hea ja valmib super ruttu. Siis ei saa jätta ka selle kohta postitust tegemata. 
Blogi esimene eesmärk ongi just endale salvestada tehtud maitsvad toidud, et järgmisel korral, kui nädalamenüüd kokku panen, saan juba oma tehtud hõrgutisi silmadega jälle süüa. Muidu läheb meelest ära mida sai söödud ju. Võib olla see minu hetkeline mälu probleem, aga kas sina mäletad, mida sõid eelmisel kolmapäeval? 

Tortillad köögiviljadega

Viimasel ajal koosneb suur osa söögist just köögiviljadest, kas koos lihaga , juustuga või hoopis kalaga. Sobivad igale poole ja olen õppinud neid aina enam armastama.

Broilerimaks vokitud köögiviljadega

Mõni armastab maksa, mõni mitte. Mulle väga maitseb, aga loomulikult on oluline kuidas valmistatud on. Varem olen maksa lihtsalt praadinud, ilma jahust läbi panemata ja siis juhtus tihti, et lõpptulemus ei olnud kõige ahvatlevam. Mõni aasta tagasi vaatasin huviga, kuidas vanaema maksaga ümber käis. Tema tehtud maks on alati väga maitsev olnud. Tema trikk oligi jahust läbi panemine. Maksakastme jaoks ta lihtsalt tegi kastme pärast maksa praadimist ja kallas selle maksatükkidele peale. Nii ei kuivanud kunagi tema tehtud maksakastmes maks liialt ära.