Nagu varem siin kirjutasin oma kartuli-armastusest, siis leidsin juhuslikult sellise huvitava lehe. Kindlasti katsetan teisigi retsepte sealt. Olen seetõttu aga kartulist veel enam vaimustuses. Need muffinid on super head, tummised, mõnusad. Karge varakevadise hommiku tee juurde suurepärane punkt. Kui ei teaks, et kartulit seal nii palju on, siis ei oskaks kahtlustadagi. Pigem arvaks, et tegu on puhtalt šokolaadi muffiniga.
Leidisin poest huvitava granadilli kaste ja selle hapukuse tõttu otsustasin, et ideaalselt sobiks see valge šokolaadiga koogile. Õnneks sai Piimaprintsess jälle kuu võrra vanemaks ja nii koogi tegu lahti läks. Kusjuures lisaks suhkrut ei ole koogile üldse lisatud ja gluteeni pole ka. Granadilli kaste asemel sobib kindlasti suurepäraselt ka mõni siidine toormoos, mis pole väga magusaks tehtud.
Nüüd siis muffinid erinevate jahudega, seltsiks õun ja ema korjatud pohlad.
Inspireeris mind retsept siit blogist, kohandasin natuke oma maitse eelistustega ja lendavate ideedega. Parimad muffinid üldse!
Mu ema oli nõnda tore, et kinkis mulle 10 jahu raamatu, mida olin soovinud. Raamat on väga inspireeriv ja julgustab teisi jahusid proovima küll. Muidu oli tihtipeale olukord, kus leiad poest küll huvitava jahu näiteks, aga mida sellega teha?! Olgem ausad, et lõputult igasugu plönne kokku ei viitsi keerata. See tähendab, et keegi peab need ära ka sööma ju.
Ma olen ikkagi maal kasvanud. Kartulipõllud, mida lapsepõlves rohisime olid liiga üüratud, et silm teisele poole oleks ulatunud. Nii on isekasvatatud kartul oma maitsega südame(või siis keele) külge kasvanud. Poes olev kartul on kuidagi hingetu ja ei maitse pooltki nii hästi, kui tänasel päeval vanaema kasvatatud kartulid. Sain just uue kotikese kartulitega ning otsustasin, et prooviks seekord suppi teha. Täiesti üllataval kombel tuli kuidagi üli maitsev.
Olen püüdnud viimasel ajal sobitada sõprust erinevate jahudega; maisi, riisi, kaera, lina. Selleks, et saada uusi maitseelamusi, aga ka lihtsalt püüda vältida nisu kasutamist. Häid ideid jahude katsetamiseks, nagu ka selle koogi, leidsin siit blogist. Etteruttavalt võin öelda, et tegin ka muffineid(need muidu olemas eelnevalt mainitud blogis) riisi ja maisi jahuga, ning minu lemmikute martsipani ja pohladega, ja need olid täiesti üle mõistuse head. Kahjuks pean neid enne veel tegema, et pildi ka juurde saaks, kuna nii kiiresti said otsa, et fotokas ei jõudnud kapist välja tulla.
Ma ei osta enam mitte kunagi poest müslibatoone, sest need, mida siin ise teha on lihtsalt maailma kõige paremad. Idee neid teha sain hoopiski siit ja kasutasin kõike, mis kodus olemas.
Viimasel aja muud tegemised on veidikene rohkem aega söögilt ära röövinud. Aga nüüd sain valmis ühe kaelkirjaku väikesele kaelkirjaku sõbrale. Tegelikult on üsna suur tegelane, minu koeraga ühte mõõtu. Söömist siiski ära unustada ei saa. Nii sai tehtud üks suurem potitäis maitsvat seenesuppi.
Lõuna sai söödud, väike puhkehetk ja mõte hakkas jälle söögi lainel tööle. Hmm.... tahaks midagi head õhtu poole nosida. Nii mis mul siis on. Ja muidugi, mulle väga maitsevad iirised. Eriti hull on kui tegemist veel sulatatud iiristega nagu selle koogi kattes siin. Ükskord varem juba olin ostnud rukki või odrapalle, et peaksid olema tervislikud hommikusöögiks vms. Kahjuks minu jaoks ikka natuke liiga tuimad asjad niisama söömiseks. Tookord juba tegin neist samamoodi hoopis kooki. Seekord siis kamapallidega. Pluss on see, et need on juba sellised suupärased tükid, et pole tarvis enam rohkem tükeldada. Koogi tegu on lihtsamast lihtsam. Kõige suurem vaev on iiriste pakist välja saamine. Selle lahenduseks olen teinud võistluse, kes suudab kõige kiiremini terve pakki iiriseid ära koorida. Mina võitsin :) ühe pakki iiriste peale läks 1 minut ja 40 sekundit.
See kook näeb juba väga ahvatlev välja selles pole kahtlustki, aga teate kui hea see on?! Lihtsalt parim! Mahlane ja samas krõbe, marjad annavad maitsevaheldust.
Üksi või kahekesi kook ühe õhtuga ära süüa pole küll mingi küsimus. Et kui on vajadus suuremale seltskonnale pakkuda tasub kindlasti rohkem teha.
Katsetasin seekord siis toiduvärviga teha, olid väga särava kevad päikese moodi küll.
Pean tunnistama, et ühel korral varem proovisin sama retsepti kasutades teha korraga topelt koguse, aga siis läks kõik länni, nii et kindlam on teha jupp jupi haaval ikka.
Viimasel ajal mulle tundub, et toidust blogimise rõhk on kuhjunud kööki. Mis tähendab, et jõuan viis korda rohkem vaaritada ja pildistada, kui virtuaalsusesse see kõik ümber kolida jõuab. Püüan seda parandada, siis tagant järele, seepärast tulebki postitusi ühekorraga mitmeid.
Selle toidu koht on meie menüüs üsna esirinnas. Seepärast otsustasingi, et tuleks ära märkida ka selline oma jaoks juba väga igapäevane sööming.
Mangod mulle väga maitsevad, aga nende puhastamine on tüütu. Terve purk mangopüreed on lihtsalt nii hea!
Kondenspiim ja vahukoor koos, no see lihtsalt peab hea olema. Lisada sinna veel natuke pähkleid ja kardemoni ning ära külmutada. Hmm veel paremaks läheb. Külm magustoit täitsa roosi maitsega ja mõnusa kirsi kastmega.
Idee ja retsepti sain Umami lehelt.
