Minust

Tere teile kõigile, kes te minu blogi jälgite, mul on väga suur rõõm tõdeda, et lühikese ajaga on tekkinud igapäevane huvi minu tehtud toitude vastu. Mille üle olen ainult üli rõõmus, sest toit on lihtsalt võrratu!
Mind ennast on toidul silma peal hoidmine veel enam inspireerinud ja naudin väga oma aja sisustamist antud blogiga.

Ehk siis ikkagi algusesse, mina olen Kristel.
Olen ihult ja hingelt Saaremaa tüdruk, kes nüüdseks juba üle kümne aasta paiknenud hoopis Tallinnas.
Armastan elu ja paljusid asju, millega igapäevaselt toimetan. Praegune fookus on väikese Piimaprintsessi toredaks ja õnnelikuks inimeseks kasvatamisel. Selle kõrvalt tegelengi blogi pidamisega, mis annab võimaluse veelgi enam mõelda ja tegeleda hea toiduga ning arendada enda oskusi seda isuäratavalt kaadrisse püüdma. Kaardisse on tore püüda ka Piimaprintsessi ja oma neljajalgset sõpra.

Tegelikult on minu põhitöö hoopis inimestele toreda enesetunde meisterdamine ehk siis masseerimine, olen seda juba, uskumatu küll, aga kümme aastat teinud. Ikka veel meeldib väga! Nüüdseks olen põhjaliku praktika läbinud ka Piimaprintsessi masseerimisel ja tundub, et see on veelgi põnevam valdkond. Elus lihtsalt on nii, et palju on toredaid asju ja kui nende tegemist nautida, siis on kõik päevad lihtsalt võrratud. (Pikemalt minu töö tegemisest võib lugeda siit)

Lisaks sellele olen tegelenud enesetäiendusega Tallinna Ülikoolis filosoofiat õppides, vaim tahab ju ka areneda ning omi väljakutseid. Arvan siiralt, et olen täna palju parem inimene tänu sellele kogemusele. Filosoofid on väga väga head vestluskaaslased!

Ei saa aga üle ja ümber minust rääkides ka loodusest ja loomadest, sest olen ühe olulise kujunemisjärgu oma elust elanud maal, koos koerte,kasside, jäneste, lammaste, sigade, lehmade, kanade ja kõiksugu muude tegelastega sealjuures. Ning armastus hobuste vastu, kes naaberkülas elasid, on ka sellest ajast tugevalt verre süüvinud. Ühel päeval elan ma tõenäoliselt jälle maal!
Selle loodusarmastuse tõttu armastan veel ka matkata, kuna see annab võimaluse oma inimlikke võimeid proovile panna ning otsida vaikust. Ülekõige ahvatlevad sellise kohad matkamiseks, kuhu igaüks autoga kohale ei sõida ja looduse parimaid vaateid nautida ei saa. Kogemus on kahel korral Halti mäele(Soome kõrgeim mägi) jalutada ja tagasi tulla (110 km retk ). Unistuseks aga Islandile vaikust otsima minna.

Elu on lihtsalt võrratu Päike!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar