Kikerherne köögivilja hautis toorvorstiga

Mitte olemine on ka olemine. Olemine saab olla vaid siis, kui on ka mitte olemine. Mitte olemisest sünnib vahel ka palju uut olemist. Seega minu eelmise kuu postituste mitte olemine lõi soodsa pinnase uuele olemisele selles kuus.

Hautise sünd oli tingitud igavusest tavalise ühepajatoidu suhtes, ning soov kasutada kuivatatud kikerherneid, mida juba mõnda aega tagasi olin köögikappi soetanud, kui hea mõte, aga mis olid laiskuse tõttu sinna juba mitmeks nädalas ununenud. Ma olen siiani üsna vähest entusiasmi tundnud kaunviljade pikema töötluse suhtes, lihtne on osta purk ja kallata toidu sisse, aga pean tõesti ütlema, et maitse oli väga palju parem ning ei muutunud üldsegi pudiks ja plögaks, vaid ideaalne sobivus hautisesse. 

Tomatisupp

Tomateid tuleb kasvuhoonest praegu süledega, seega on väga õige hetk siia üles märkida, kuidas neist saaks kiirelt mõnusa sooja supi. Ehk kaks muret korraga söök tehtud ja tomatilaadungile hea kasutus. 
Selle supi hea külg on see, et kui tomateid ikka väga palju uputab, siis tasub nad kõik potti ajada ja suppi kohe suurem kogus teha, sest järgmisel päeval on see veel parem.