Kikerherne köögivilja hautis toorvorstiga

Mitte olemine on ka olemine. Olemine saab olla vaid siis, kui on ka mitte olemine. Mitte olemisest sünnib vahel ka palju uut olemist. Seega minu eelmise kuu postituste mitte olemine lõi soodsa pinnase uuele olemisele selles kuus.

Hautise sünd oli tingitud igavusest tavalise ühepajatoidu suhtes, ning soov kasutada kuivatatud kikerherneid, mida juba mõnda aega tagasi olin köögikappi soetanud, kui hea mõte, aga mis olid laiskuse tõttu sinna juba mitmeks nädalas ununenud. Ma olen siiani üsna vähest entusiasmi tundnud kaunviljade pikema töötluse suhtes, lihtne on osta purk ja kallata toidu sisse, aga pean tõesti ütlema, et maitse oli väga palju parem ning ei muutunud üldsegi pudiks ja plögaks, vaid ideaalne sobivus hautisesse. 

Kõrvitsapüree supp röstitud fenkoli, pistaatsia pähklite ja parmesaniga

Tunnistan ausalt ma ei ole kõige suurem kõrvitsa sõber kunagi olnud. Seda suppi ma lihtsalt armastan! Muidugi sellepärast, et ma ta ise välja mõtlesin ja leiutasin ning tulemus oli ülemõistuse ideaalne - ilma liialdamata! Supi muudab maitsekaks nii see, mis sinna peale lisandiks panna, aga veel veel olulisem on see, mida sinna sisse panna. Ingver, küüslauk ei ole kuidagi uuemad leiutised, siis mina pole veel näinud, ega maitsnud kõrvitsasuppi kus oleks ka tomat, seller ja apelsin. Harva on toite, mida saab mitu söögikorda süüa ja siis on kahju, et see otsa sai, sest tavaliselt üle kahe korra sama asja mu maitsemeeled ei taha. Seda kõrvitsasuppi võiks aga kohe uue potitäie hakkama panna. Oh, see oli hea!

Läätsede ja köögivilja hautis

Selle toidu saaga algab juba kevadest, kus püüdsin teha kapsarulle ning täidiseks panna läätsed ja köögiviljad, siis aga poes kapsast ei olnud ja võtsin prooviks hiinakapsa. Ei õnnestunud, kapsas lagunes ära, kuigi täidis oli väga maitsev. Seega mõtlesin nüüd värskeid kapsaid poes nähes kohe, et seekord teen hautise. Ja ma ei pidanud kindlasti pettuma - ülimalt maitsev toit sai.

Pean ütlema, et kõik minu hullud katsetused toiduga on mind täna viinud selleni, et tarbin väga palju erinevaid toite (ühe kuu jooksul üldiselt sama toitu ei tee), üsna minimaalselt loomaliha, pigem siis juba linnud. Uuemad avastused kalkuni näol. Pikk jutt mida võibki jääda heietama, aga põhjus on hoopis selles, et selle kõige tagajärjel on mu vaimne võimekus ning tasakaal elus hoopis uuel tasandil. Toit teeb õnnelikuks, ning pärast söömist ei ole raske ega väsinud olla. Selletõttu tean, et mu kehale ka meeldib see toit, mida talle annan!

Kalasupp

 

 Mõnel päeval maitsemeeled on palju erksamad ja valmis katsetama uusi kooslusi, sel päeval kõik lihtsalt toimis super hästi. See on nii mõnus tunne, et võiks tantsida!

Koorene kana- seene supp

 Ise ka ei usu kui hea koosluse suutsin välja võluda. Selle suure magusa tegemise peale vahepeal üks soolane toit, kus kõik maitsed on ideaalselt paigas.