Väikesed mõtted toidust

Viimasel ajal võib jääda mulje, et ma oleksin nagu köögist võõrandunud, postitusi blogisse ei tule nii palju kui varem. Siiski see nii ei ole, tegelikus on täiesti vastupidine. Mulle tundub, et olen juba kööki sisse kirjutatud.
Postituse jaoks, aga on vaja esiteks väga head toitu ehk midagi mida kindlasti täpselt sellisel kujul uuesti teha. See on juba keeruline sellepärast, et väga head asjad, mis katsetamise käigus sünnivad, ei jõua kogustena paberile, mis tähendab, et kui lõpp tulemus on super, siis tuleb mälu järgi enne veel katsetada, kuidas selleni jõudsin. Mis omakorda tähendab, et tuleb sama toitu teha, minu puhul aga on vaja kõigepealt vaheldust, seega, siis see hea retsept ootab natuke aega, seedib ning siis jõuab paberile ja fotoni ning ka blogisse. 

Teiseks mõnikord tundub mõni toit idee tasandil jube kihft kooslus olevat, aga sööma asudes ei ole üldse sellist tunnet nagu ideed süües tekkis, sel juhul jääb see mineviku hämarusse peitu ja keegi ei mäleta, et selline toit eksisteeris. Harva püüan mõelda, kuidas seda paremaks teha, aga kui midagi ikka ei maitse siis las ta olla. Idee võiks olla veel, et teen ka nendest maitsvatest ideedest, mis reaalsuses nii hästi ei maitse postituse ning äkki keegi teine saab inspiratsiooni, kuidas tema maitsemeeltele see võiks sobida.

Siis kolmandal juhul võib mõnel väga üksikul päeval  juhe niimoodi kokku joosta, et ühtegi asja ei taha valmistada. Sel puhul on väga heaks lahenduseks minna välja sööma ja maitsta mida teevad päris kokad. Alati saab mõne idee, mida kõrva taha panna. Ja parimate puhul ka elamuse, mida tükk aega meenutada. Toit maitseb alati teisiti, kui pole seda ise teinud. 

Viimasel ajal aga on minu köögis olnud kõik magusa poole kaldu, et kui meil kodus on vaikiv kokkulepe, et kui külalisi just tulemas pole, siis üks kook nädalas on väga hea. Kahjuks või õnneks juhtub tihti nii, et ühest koogist saab sujuvalt viis kooki nädalas ja mõned magustoidud. Ausalt, endale tundub see ka hirmus, aga nii on. Mul on vähemalt köögis lõbus!

Mõnikord, aga tahaks midagi head ja ükski asi pole see õige. Siis hakkan meenutama asju, mis on maitsenud ja miks on meelde jäänud, ning hakkan leiutama köögis - oo ja see tunne kui leiutad ja jõuad millegi maitsvani on lihtsalt nii võimas ja ülev, et tantsiks ja laulaks ning sööks toitu ja mõtlen, et kuidas ma küll selle peale tulin. Toiduga tegelemine on lihtsalt nii tore!

Päikest teile kõigile, kes mu blogi ikka lugemas käite ja tasub ikka piilumas käia, sest väljasuremis ohtu pole. (tasub uuemad retseptid omale maili peale tellida, siis on kohe teada, millal midagi uut on tulnud)
 Liigse vaikuse korral, aga tasub külla tulla hoopis, sest tõenäoliselt käib suurem leiutamine!