Paprika ja oliivi püreesupp

Päris ausalt tunnistades, ma polnud üldse kindel, et see kooslus võiks nii hästi maitseda. See üllatas nii mind kui Kaasat, kes lausus"ma pole vist kunagi nii head püreesuppi saanud".
Paprika, mida me kumbki väga suure rõõmuga toidu sisse üheksa aastat tagasi pigem ei pannud, on saavutanud täiesti uue varjundi köögis. Ära iial ütle - iial!
See supp üllatab sind positiivselt kindlasti!

Hernepüree supp pardifileega

Olen varem juba maininud, et püree supp üksi vahel ei pruugi väga ahvatlev tunduda, aga nii lihtne on anda kergele supile veidi tugevust juurde, kas või näiteks mõne delikatessi näol (olgu selleks siis part või hiidkrevetid vms). Samas väga hea võimalus kaunviljade tarbimiseks. Keha hõiskab peale seda sööki kindlasti. 
Selle suppi jääke meie peres järgi ei jää, kõik süüakse ära. 

Kõrvitsapüree supp röstitud fenkoli, pistaatsia pähklite ja parmesaniga

Tunnistan ausalt ma ei ole kõige suurem kõrvitsa sõber kunagi olnud. Seda suppi ma lihtsalt armastan! Muidugi sellepärast, et ma ta ise välja mõtlesin ja leiutasin ning tulemus oli ülemõistuse ideaalne - ilma liialdamata! Supi muudab maitsekaks nii see, mis sinna peale lisandiks panna, aga veel veel olulisem on see, mida sinna sisse panna. Ingver, küüslauk ei ole kuidagi uuemad leiutised, siis mina pole veel näinud, ega maitsnud kõrvitsasuppi kus oleks ka tomat, seller ja apelsin. Harva on toite, mida saab mitu söögikorda süüa ja siis on kahju, et see otsa sai, sest tavaliselt üle kahe korra sama asja mu maitsemeeled ei taha. Seda kõrvitsasuppi võiks aga kohe uue potitäie hakkama panna. Oh, see oli hea!

Porgandi, bataadi ja läätse püreesupp

Minu esimene tutvus bataadiga (maguskartul) oli väga põnev. Kartuli maitse see just pole, midagi kaalika ja porgandi vahepealset pigem.Sobis ideaalselt minu plaaniga hakata porgandi ja läätse püreesuppi tegema. Suvikõrvitsa keeksi tegin sinna kõrvale  ja peale päikesekuivatatud tomati tükid. Päris mõnus siidine kooslus. 

Brokoli ja suvikõrvitsa püreesupp kaunviljadega

Proovisin kord sama suppi teha ka merevaiguga, aga millegipärast oli see merevaik ise selline liiga tarretise moodi, et enam väga ei isutanud. Väiksena oli mu üks lemmik toit nätse leiva peale merevaik ja tomat. Kui merevaik mind sel korral alt vedas, siis tahtsin proovida kaunviljadega ja ei pidanud pettuma. Püreesuppidega on muidugi nii, et paljas supp ise jääb natuke nüansivaeseks, küll aga saab seda kirkamaks muuta igasuguste lisanditega. 

Seenepüree supp

Toidu tegemine ongi lihtne ja tore, kõige keerulisem on lihtsalt välja mõelda, mida ma süüa sooviksin. Edasi on kõik juba käkitegu. Niisiis peale välja mõtlemist, tuleb lihtsalt tegema hakkata ja maitsemeeltel seda retke juhtida lasta.

Kartuli-lillkapsapüree supp

Ma olen ikkagi maal kasvanud. Kartulipõllud, mida lapsepõlves rohisime olid liiga üüratud, et silm teisele poole oleks ulatunud. Nii on isekasvatatud kartul oma maitsega südame(või siis keele) külge kasvanud. Poes olev kartul on kuidagi hingetu ja ei maitse pooltki nii hästi, kui tänasel päeval vanaema kasvatatud kartulid. Sain just uue kotikese kartulitega ning otsustasin, et prooviks seekord suppi teha. Täiesti üllataval kombel tuli kuidagi üli maitsev.